2009. aastal tegi dan canham iirimaal limerickis asuvas vanas lagunevas teatrimajas filmi. kasutades filmi algmaterjalina valmis sellest tantsuteatri etendus, mis on liigutav eleegia kadunud lagunenud teatrile. etendus koosneb mälestustest, metsikutest öödest ning ammukadunud kogukondadest. etendus kutsub ellu kunagi õitsenud ehitise küsides: mis jääb järele, kui teater oma uksed publikule suleb.

dan canham on õppinud exeteri ülikoolis. tema esinemised on eelnevalt toimunud koostöös erinevate teatritega: näiteks DV8 physical theatre, kneehigh theatre, fabulous beast dance theatre ning punchdrunk.

nüüd omapäi tegutsedes, on ta keskendunud töödele, mis seavad keskpunkti inimese keha ning kogemused. tihtipeale võtab ta aluseks tõelised lood tõelistest inimestest.