elke luyten

pärit hasseltist, belgiast, elab ja töötab praegu los angelese osariigis. 1998 aastast alates on ta töötanud ühena thomas leabharti assistentidest, abiõpetajatest ja peamistest esinejatest kehamiimi vallas. ta on üles astunud leabharti lavastustes  corporeality (2ooo), les guerres que j`ai vues (2oo2), eau (2oo2) ja the bald soprano (2oo3). corporeality, les guerres que j`ai vues ja eau esitati pariisis sellistes teatrites, nagu centre national du mime, theatre de la danse, le regard du cygne ja le samovar. the bald soprano esitati sellistes ülikoolides, nagu occidental college, university of california at irvine ja university of la verne.

elkel on ka mitmekülgne  soolorepertuaar,  mida ta on esitanud  rahvusvahelistel festivalidel nagu REDCAT, los angeleses teatris  son of semele ensemble theatre, esinemiskunstide teooria rahvusvahelisel konverentsil mehhikos, belgias festivalidel the dream shot ja Ņe stilte doorbroken, prantsusmaal sellistes esinemiskohtades, nagu studio philippe genty, atelier de belleville ja universite paris III la sorbonne nouvelle ja jaapanis kangetsukyo stuudios, atelier gekkenis ja honen-in templis.

möödunud aasta jooksul sõlmis elke tihedad sidemed ameerika lavastaja ja avangardi pioneeri robert wilsoniga. 2oo6 suvel teenis ta resident-artistina watermill centre`s, kus õpetas kehamiimi ja mängis wilson titans`i trupis. 2oo7 aprillis naasis ta külalisartistina watermilli keskusesse. selle residentuuri ajal hakkas elke lavastama uut tükki, mis sai inspiratsiooni ususektilt  american shakers (ka mööblivalmistajad). see uus tükk, pealkirjaga a litte of more, esietendus los angeleses uue originaalloomingu festivalil REDCAT ja järgnevalt võis seda näha san franciscos teatris NOHspace.

kehamiimi õpikoda

esineja tsirkulaarenergia

kunstiline väide

õpetades ja esinedes möödunud suvel watermilli keskuses, mõistsin, kuidas kehamiimi tehnika võib nii näitlejale kui tantsijale kasulikuks tööriistaks olla. seetõttu tahan pakkuda õpikoda, mis keskendub esineja keha igapäevase füüsilisuse transformatsioonile tugevaks, kompromissituks näitlejaks, keda decroux nimetab promethean actor.

tähtsaimad punktid:

kasutades etienne decroux kehamiimi tehnikat õpime keha kaalu ja stiili figuuride abil artikuleerima. improvisatsioonides julgustan õpilasi varieerima rütmi ja liikumise intensiivsust, mängides lihaste pinge ja lõdvestamisega.

1.näitleja tsirkulaarenergia

tavaline inimkeha oma tavalise inimese kogemusega muutub dramaatilise kohaloleku puhtaks kullaks näitleja poolt vahendatava energiavoolu läbi. – thomas leabhart

2. liikumine näitlejatele

mis teeb liikumise näitlejale huvitavaks? kuidas võib näitleja liikumise abil arendada oma dramaatilisi omadusi? 

3. vastupanu

decroux märkas, et raskete mõtete lükkamine võib kaasa tuua sama vastukaalu (ja sama füüsilise pingutuse) nagu raskete füüsiliste objektide liigutamine ja, et kindel füüsiline ülitõsidus on hädavajalik vastava moraalse seisundi edasiandmiseks.

 

programm:

seljaharjutused

kombinatsioon joogast, aleksanderi tehnikast, pilatesest, lessacist ja feldenkraisist. see harjutuste seeria on sissejuhatuseks kehamiimiga tegelemisele. iga harjutus aitab parandada keha kohandumist ja aktiveerida piirkonda sakrumi ümber. õpilased õpivad stimuleerima sisemist energiavoolu, mis võimaldab kõigi järgnevate liikumiste teostamist.

kaal

decroux kaal asetab välispidise geomeetria näitleja keha sisse. samal ajal kui kaal artikuleerib peamiselt näitleja keret, aitavad teised segmenteeritud liikumised arendada liikumise sõnavara kogu näitleja keha jaoks. elementaarkaalust ja segmenteeritud liikumistest kasvavad välja keerulisemad konfiguratsioonid, sealhulgas lained, tasakaalustamised, taaskehastamised jne.

stiili figuurid

need minikompositsioonid põhinevad eelkõige maalidel ja skulptuuridel. figuurid õpetavad meile põhjuslikkust, dünaamikat ja muskulaarset hingamist. 

improvisatsioon

improvisatsioonide eesmärk õpilase jaoks on leida tema oma teatraalne kohalolu, milles ta saab kehastada mõtte muusikat.

kompositsioon

õpilased loovad oma etendusi, töötades riide-esemetega ja liikudes siis edasi abstraktsemate objektideni. nad õpivad kasutama põhilisi kompositsioonilisi juhtnööre, nagu jõujoone järgimine, tasandi muutmine, tase ja fraseerimine vastavalt decroux viiele liikumise printsiibile: paus, kaal, vastupanu, kahtlus ja üllatus.

kehamiim sündis 1930. aastatel prantsusmaal, loojaks prantsuse miimi-näitleja, lavastaja ja pedagoog etienne decroux (1898-1991).
nimetusega "kehamiim" seostub paljudel ekslikult pantomiim, kuid tegelikult viitab see eelkõige miimile torsoga ja on vastandlik pantomiimile, kus on olulised käed ning nägu.
pantomiim on 19. sajandil prantsuse teatris valitsenud sõnadeta loo jutustamise stiil, kus näitleja kasutab enda arusaadavaks tegemiseks oma käsi ning nägu: liigutustega imiteeritakse erinevaid tegevusi ja puuduvaid objekte, grimassidega väljendatakse emotsioone. kehamiimis ei ole loo jutustamine oluline ning näitleja liikumine mõjub abstraktsemalt. oluline roll on füüsilisel töötamisel, mida ei imiteerita nagu pantomiimis. tihti kasutatakse lavastustes teksti, mis lisab liikumisele situatsiooni ning ärgitab publiku fantaasiat. muusikana kasutatakse nö kordusmuusikat, et pakkuda kontrapunkti ebakorrapärasele liikumisele.
näitleja, kes õpib kehamiimi tehnikat, harjub oma keha erinevaid osi samaaegselt ning erinevas dünaamikas kasutama. see on tehnika, mis avardab keha sisemist tunnetust ja välist plastikat. lisaks arendab see tehnika tähelepanuvõimet, märkamaks pisidetaile, kuna tehnikat õpitakse algul meistri tähelepaneliku jälgimise ning tema liikumise imiteerimise abil. sarnase õppevormiga treenitakse traditsioonilisi aasia teatri näitlejaid. kehamiimil on palju ühiseid jooni jaapani no teatri tehnikaga (nt dünaamilise liikumatuse kasutamine ning kehakaalu ja takistuse kasutamine liikumises). thomas leabhart on öelnud: "kogu see töö, mida me teeme, on selleks, et näitleja oleks oma liikumises autentne ja tõeline. decroux ütles, et me õpime miimi mitmeid aastaid selleks, et olla laval absoluutselt vaikne ja liikumatu, et olla liikumatult huvitav."

www.temuki.ee/arhiiv/2007/09/lugu3.pdf

www.temuki.ee/arhiiv/2007/12/lugu7.pdf

www.temuki.ee/numbers/2008/5/article4668.pdf

www.temuki.ee/numbers/2008/8-9/article4728.pdf


lisalugemist:

olla liikumatult huvitav/kadi tudre/sirp 20.06.2008