rosalind crispi töö pakub praktilisi tööriistu pööramaks tähelepanu tantsule kui tegevusele ja konkreetseid viise tekitamaks ning tajumaks liikumisi kõikidest kehaosadest ükskõik millisel kiirusel ja tasandil, jõul ja suunal, ajavahemikul. tantsija liigub eemale tavapärasest liikumismustritest, suurendab liikumiste valikut ja asetab need kindlamalt käesolevasse hetke. see pakub esmaseid allikaid liikumiseks, mis annab tantsijale kui loojale juurde jõudu.

austraaliast pärit koreograaf ja tantsija rosalind crisp õppis klassikalist ja moderntantsu victoria balletikoolis, postmodernseid lähenemisi kehale (vabastamistehnikad, kontaktimprovisastioon ja body-mind centering® tehnikat) euroopa tantsuarenduskeskuses hollandis. 1996 asutas ta omeo dance studio sydneys oma uurimustöödeks. sellest sai peamine kaasaegse tantsu uurimise paik sydneys. ta lavastas seal mitmeid etendusi, alustas hulga rahvusvahelisi vahetusi ja sai oma tegevuse eest erinevaid auhindu aastatel 1996, 1998, 2001-2001.

rosalind kutsuti 2002. aastal michel caserta (biennale nationale de danse du val-de-marne´i korraldaja) poolt. 2003. aastal kutsus carolyn carlsonkaaskoreograafiks atelier de paris-carolyn carlson-isse. tema kompanii kuulub nüüd nimetatud ateljee alla. 2005. aastal alustas ta projektiga d a n s e. see uurimus on tema tööde aluseks: danse, a quartet (austraalia 2005), sur les traces du wombat, kohaspetsiifiline töö väljas kuuele tantsijale (prantsusmaa 2005), danse (1), soolo koostöös isabelle ginot´ga(prantsusmaa 2006), danse (4)- kvartett (prantsusmaa 2008), no one will tell us... trio koostöös andrew morrishi ja šveitsi muusiku hansueli tischhasueriga (prantsusmaa 2010), ≠espèces – töö viiele tantsijale (2011/12)